Kelemahan Dualisme Kepemimpinan dalam Sistem Pemerintahan Timor-Leste, Bercermin dari pengalaman selama 20-an tahun merdeka

Timor Post - Opini · Politik
  • Share

Husi: Livio da Conceicao Matos

Antesedentes: Teoria Montesquieu hatur katak pilar lideransa iha nasaun ida kompostu husi kompenente tolu ne’ebe iha funsaun interligadu. Komponente tolu ne’e  maka, Lejislativu, Ezekutivu no Judikativu. Lejislativu nia funsaun atu halo lei, regulamentu no “payung hukum” seluk-seluk ne’ebe garantia atendementu ba povu ka sidadaun tomak. Ezekutivu nia funsaun maka atu ezekuta lei, regulamentu no “payung hukum” seluk-seluk hirak ne’e atu fo atendimentu ne’ebe diak ba sidadaun tomak. Judikativu nia funsaun maka atu kontrola ezekusaun lei, regulamentu no “payung hukum” seluk-seluk atu la’o tuir dalan ne’ebe determina ona. Komponente tolu ne’e wainhira ididak hala’o nia funsaun ho diak, laos deit mehi maibe bele realiza ba moris diak ba sidadaun tomak, hodi bele atinji lalais iha tempu ne’ebe badak. Sa tan Timor rai pedasuk no riku ho ideia atu dezenvolve, forsa ho natureza ne’ebe fornese nesesidade umana husi rai Jaco to’o Enklave Oecusse.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Implementasaun Teoria Montesquieu iha Timor: Timor labele implementa teoria Montesquieu tanba airin nasaun ne’e iha komponente hat ne’ebe kompostu husi Chefe Estadu, Chefe Guvernu, Presidente Tribunal Rekursu, no Parlamentu Nasional. Chefe Estadu no Chefe Guvernu hadau malu iha funsaun Ezekutivu, no airin rua seluk bele hala’o nia knar hanesan Montesquieu hatur. Wainhira chefe Estadu ho Chefe Guvernu, Presidente ho Premeiru Ministru hala’o knar hanesan ezekutivu ne’e hanesan ema nain rua iha ididak nia lapizeira hakerek iha pajina ida deit. Se los maka hakerek iha pajina ne’e sai la klaru tanba ema nain rua maka hakerek. Susesu nasaun ne’e sai sasukat ba presiden nia susesu ka sai sasukat ba Premeiru Ministru nia susesu. Nune’e mos wainhira nasaun ne’e failure iha atendimentu ba nia sidadaun. Se nia kulpa karik atendimentu ba sidadaun la’o ladiak? Presidente ka Premeiru Ministru? Se los maka tenke servi povu ne’e? Presidente ka Premeiru Ministru? Se los maka tenke responsabiliza atendimentu ne’ebe failure? Presidente ka Premeiru Ministru? Wainhira poder presidente ho poder premeiru ministru la klaru, teoria Montesquieu mos labele implementa iha sistema guvernasaun Timor-Leste.

Challenges ba Timor: Iha Timor, Presidente ka Premeiru Ministru hili liu husi povu. Sira hotu iha “basis masa.” Maski Presidente hili direita husi povu maibe partidu balun ne’ebe satan nia hodi hetan votus maioria iha “basis masa.” Nune’e mos Premeiru ministru. Aliansa maioria iha Parlamentu Nasional ne’ebe hili Premeiru Ministru mos hili husi Povu ne’ebe automatikamente iha “basis masa.” Rua-rua ne’e iha “basis masa” no rua-rua ne’e iha militante. Bazeia ba konsiderasaun ida ne’e, rua-rua ne’e hakruk ba malu ‘iha deit povu nia oin’ karik sira iha “hakarak” ne’ebe hanesan. Maibe lolos, sira rua  ne’e sei la hakruk ba malu wainhira ididak la’o tuir iha sira nia interese no sira nia “basis masa” nia interese. Atu sira nain rua bele la’o hamutuk, sira tenke iha “basis masa” ida deit. Tanba sira la’o hodi aktualiza sira nia “basis masa” nia hakarak ne’ebe karik akumula mos sira nain rua nia hakarak. Sira nain rua labele la’o hamutuk wainhira Presidente iha “basis masa” seluk no Premeiru Ministru iha “basis masa” seluk ida.

Oinsa atu sira la’o hamutuk?: Alternativu ida atu presidente ho Premeiru Ministru bele la’o hamutuk maka sira nain rua tenke mai husi “basis masa” ida deit ka partidu ida deit. Maski ida ne’e possible maibe dala wain ka frekuentamente la akontese iha nasaun multi-parties hanesan Timor-Leste. Nasaun ho partidu limitadu hanesan partidu rua ka tolu deit, ne’e karik bele implementa sistema ida ne’e hodi nune’e presidente ho premeiru ministru mai husi partidu ida deit.

Disvantajen ba dezenvolvimentu nasional: Wainhira presidente ho premeiru ministru la la’o hamutuk ka husi “basis masa” ne’ebe ketak-ketak, sei iha posibilidade boot atu iha influensia sistema dezenvolvimentu nasional. Ema sira ne’ebe tur iha estrutura ba lideransa iha area oin-oin hanesan agrikultura, infraestrutura, saude, ekonomia no seluk-seluk, karik sira ne’e involve iha “basis masa” partidu ruma, sira sei iha posibilidade ki’ik atu konsentra hodi hanoin ba dezenvolvimentu nasional wainhira ema ne’ebe komanda nia iha estrutura refere laos mais husi “basis masa” ida deit. Karik nia mai husi “basis masa” presidenti ninian no ema ne’ebe komanda nian mai husi “basis masa” premeiru ministru, nia sei la suporta maksimu ba desizaun hirak ne’ebe mai husi ninia superior iha sira nia instituisaun tanba sira diferente “basis masa.” Makina estadu ne’ebe babain hala’o husi funsionariu sira iha estrutura iha posibilidade la la’o diak wainhira funsionariu sira ne’ebe nudar makina estadu “terjerumus” ba iha “basis masa.” Laos atu hatauk ema seluk maibe karik funsionariu estadu ne’ebe kaer makina estadu monu ba iha “basis masamaka itu adalah sebuah tragedy bagi keberlangsungan administrasi sebuah Negara. Buat hirak ne’e bele akontese karik presidente ho premeiru ministru la mai husi “basis masa” ida deit.

Konkluzaun: Sistema “dualisme kepemimpinan dalam satu Negara” ne’e halo ema la rona malu husi nain ulun sira to’o mai kraik. Ikus mai dezenvolvimentu nasional atu atinji moris diak ba ema hotu-hotu ‘hanyalah tinggal mimpi buruk’ ba Timor oan tomak. Ne’e duni, karik povu nasaun ne’e hakarak la’o ba oin atu atinji moris diak ba ema  hotu-hotu, presidente ho premeiru ministru tenke mai husi “basis masa” ida deit.

Sujestaun ba solusaun: Nasaun ki’ik ka nasaun boot laos sasukat atu susesu ka lae. Nune’e mos wainhira koalia konaba sistema guvernasaun. Laiha sistema guvernasaun ida ne’ebe diak liu kaa perfeitu liu iha mundu ne’e. Maski nune’e, Timor Leste iha ona esperiensia ba sistema semi presidensial ne’ebe halo povu hamrok konaba ba sira nia “bibi atan diak” tuir evanjellu. Ami nia bibi atan maka ida ne’ebe? Presidente ka Premeiru Ministru? Iha sistema semi presidensial ne’e mos halo povu koko moruk hirak ne’ebe nain ulun sira promete iha kampaña partidu politiku maibe nunka implementa wainhira kaer ukun. Sa tan durante tinan ruan nolu liu, laiha partidu ne’ebe manan maioria parlementar.

Guvernu ne’ebe sira forma sai hanesan “hada fatuk” halo lutu ba to’os. Karik fatuk ida monu, guvernu mos monu namtate. Atu evita ida ne’e, membru guvernu sira ho membru parlamentu sira kaer malu metin to’o sira nia mandatu hotu maski sira sente hela katak moris diak ba ema hotu ne’e “tinggal janji yang tinggal di landasan pacu para pemegang kekuasaan di pemerintahan.” Atu evita “moris diak ba ema hotu” sai mehi at ba ema hotu iha sistema guvernasaun ida ne’e, la sala karik Timor oan tomak iha vontade diak atu koko fali sistema ida seluk ne’ebe hanaran sistema “presidensial murni” ba tinan lima tuir mai.

Ne’e duni, karik atendimentu publika ruma failure, ne’e failure husi presidenti no karik atendimentu publika susesu, ne’e hatudu susesu presidenti nian. Laiha sistema ida ne’ebe diak liu ka perfeitu liu iha mundu, maibe Timor oan bele koko sistema presidensial, karik sistema semi presidensial ne’e sai mehi at ba povu tanba nain ulun sira hatene hadau poder maibe la halo povu hetan moris diak no hakmatek. Selamat mencoba.

 2,565 total views,  12 views today

Bagaimana Reaksi Anda?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Kelemahan Dualisme Kepemimpinan dalam Sistem Pe…” A few seconds ago
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Berita Timorpost Lainnya


Komentar :
Timorpost.com sangat menghargai pendapat Anda. Bijaksana dan etislah dalam menyampaikan opini. Pendapat sepenuhnya tanggung jawab Anda sesuai UU ITE.

error: